Aleksander Luhamets

Aleksander LuhametsAleksander Luhamets, Timofei poeg  sündis 18. märtsil 1918 a. Petseris pere kuuenda  lapsena. Lapsepõlv möödus Võrumaal Laitsnas. 1930ndate aastate vennastekoguduste usulises ärkamisest sai Aleksander kutse Jumala sõna kuulutuse tööle. Kui tema kodukoha usuvennad uue palvemaja ehituseks kohta valisid, siis paljude krundipakkujate vahel heidetud liisk langes Aleksandri kodutalu maale. Seal hakkas ta oma isa kõrval palvetundides käima.

Peale sõda 15. oktoobrist 1944 tuli Aleksander tööotsijana Antslasse, leides tööd raudteel. 1945 aastast oli ta  Antsla vennastekoguduse vanem. 1948 a. keelati võimude poolt Antsla palvemajas jutlustamine ära. Muutes aga Antsla kuulutuspunkti Urvaste koguduse filiaaliks, jätkus töö endise hooga. Aleksander oli väga muusikaline inimene. Tema juhatusel tegutses laulukoor, ka mängis ise palvetunnis harmooniumi ja jutlustas.

1958 a. sooritas köstri eksamid. Organist-koorijuhina teenis ta erinevatel aegadel Roosa, Võru ja Rõuge kogudusi.

1968 a. lõpetas Antsla Õhtukeskkooli.  1987 a. sooritas diakonõpetaja eksami ja määrati Urvaste koguduse abiõpetajaks.

1991 a. oli ta mõnda aega ka Rõuge koguduse õpetaja. 1995 a. anti Aleksandrile kauaaegse vaimulikutöö ja kirikuteenete eest õpetaja ametirist ja ta määrati Urvaste koguduse õpetajaks, kust arvati emerituuri 15. juunil  2001 a.

23. septembril 1945 a. laulatas Rõuge õpetaja Aleksandri ja Meeta (neiuna Siidra) abielu. Perre sündisid kaks last- Evi ja Joel. Joelist on saanud isa töö jätkaja ja selle üle tundis Ale (nagu teda kutsuti) väga head meelt. 1956 a. vana-aasta õhtul kolis Aleksander koos perega enda ehitatud majja Antsla linna serval. Koos abikaasaga tegid nad ka rätsepatööd. Abikaasa Meeta suri 1990 aastal. Aleksander lahkus meie seast 5. mail 2006 a. ja maeti Antsla Kasumõtsa kalmistule.