Teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis juba olemas – see on Jeesus Kristus! (1Kr 3:11)
Usupuhastuspüha meenutab, kuidas kirik on läbi aegade kutsutud uuenema, et jääda ustavaks oma tõelisele alusele – Jeesusele Kristusele. Apostel Pauluse sõnad tuletavad meelde, et kõik traditsioonid ja arusaamad võivad aja jooksul muutuda, ent vundament, millele Kristuse kirik on rajatud, jääb samaks. Kristus on kalju, millel Kristuse kirik seisab.
Meenutades reformatsiooni, mõtleme tegelikult üleskutsele pöörduda tagasi Kristuse juurde. Innuka ja usus põleva augustiinlasest munga Martin Lutheri sügav veendumus oli, et kirik peab pidevalt tagasi pöörduma evangeeliumi aluse juurde. Et kõik, mida kuulutame ja teeme, toetuks Kristuse armule, mitte inimlikele pingutustele. Roomakatoliku kirik ei suutnud seda uuenemise taotlust viie sajandi eest tunnistada. Oleme oma ajaloo jooksul teinud vigu ja kogenud lahkmeelt, ent me ei ela enam minevikus. Tänaseks oleme roomakatoliiklaste ja luterlastena jõudnud leppimisele, kuid veel mitte täieliku osaduseni.
Meie ülesanne täna on liikuda edasi üheskoos, kandes südames Jeesuse ülempreesterlikku palvet: Et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et sina oled minu läkitanud. (Jh 17:21) Jeesuse palve ühtsuseks ei põhine ühtlustamisel, vaid armastusel. Ühtsus Kristuses ei tühista erinevusi, vaid muudab need osaks Jumala rikkusest ja mitmekesisusest.
Enam kui viissada aastat pärast reformatsiooni algust võime tunnistada, et oleme õppinud elama ja teenima üheskoos teiste kristlastega rohkem kui kunagi varem. Me palvetame koos, kuulutame evangeeliumi koos ja teenime ligimest üheskoos. Ühiselt tunnistame, et meie usu vundament ei ole mitte õpetuslike dogmade kogum ega traditsioonid üksi, vaid elav Kristus ise. Sellel teel on meil vaja usaldust ja alandlikkust – oskust tunnistada oma eksimusi, andestada ja andeks paluda. Just nii sünnib tõeline reformatsioon ka tänapäeval: mitte protestis kellegi vastu, vaid tunnistuses Kristuse poolt.
Kristuse armastus on tugevam kui meie erimeelsused, sügavam kui meie haavad ja laiem kui meie tõekspidamised. See armastus on alus, millele rajada lepitust ühiskonnas, kirikus ja igas perekonnas. See on vundament, millele toetub ka jumalarahva lootus ja meie enda kiriku tulevik.
Soovime kõigile Eestimaa kogudustele ja Kristuse tunnistajatele õnnistatud usupuhastuspüha apostel Pauluse sõnadega: Jah, teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis juba olemas – see on Jeesus Kristus! (1Kr 3:11)
Urmas Viilma
peapiiskop
Ove Sander
piiskop
Anti Toplaan
piiskop
Marko Tiitus
piiskop
