Kui Urvaste kirik ja kogudus 15. sajandi alguses tekkis, polnud Antsla linna veel olemas. Antsla piirkonda tunti Antsla mõisa alana. Ka kogudus kandis kuni 1917. aastani Anzeni nimetust. Nii on siinses kogukonnas tegutsenud Urvaste kogudus kihelkonna rahva teenijana üle 600 aasta.
Algselt oli tegemist katoliku kirikuga. Esimene luterlik õpetaja soomlane Jacob Schoman asus tööle 1624. aastal, kuid tema ajal sai kirik pikselöögi ja põles 1627. aastal maha. Selle sündmuse järel lahkub ka õpetaja. Katoliku ajast on pärit Urvaste kihelkonnas mitmed kabeliasemed, nagu Ristija Johannese kabel Rimmi külas Ivaski talu maadel, samuti vana kabeliase ja matmispaik Antsla külje all Villalinna kõrval Kalmumäel. Suurem ärkamine kihelkonnas saabus 1736. aastatel vennastekoguduse liikumisega, mille üks eestvedajaid oli Urvaste koguduse pastor Quant. Tekkis palju palvemaj küladesse (esimene 1741 Urvastes), nii nagu praegu tekkib külaseltse. Palvemajas said inimesed ise pühakirja seletada ja oma usust tunnistust anda. Kirikus neil seda võimalust ei olnud, sest seal oli lubatud jutlustada ainult koolitatud ja ordineeritud vaimulikul. Vennastekoguduse liikumise jälg on säilinud meil vaid Antslas palvemaja näol (Soo tn 9). Viimane vend ja palvemaja vanem Aleksander Luhamets lahkus aastal 2006. 1948. aastal nõukogude võimu sekkumisel usuellu ähvardas neid oht sulgemisele. Tänu Urvaste kogudusele, kes nad oma tiiva alla võttis, said nad jätkata Urvaste koguduse filiaalin ja seda tänaseni.
1847. aastal rajatakse kihelkonda õigeusu kogudus Kassimõisasse, kus jumalateenistusi peeti mõisa sepikojas. 1872. aastal preester Koloni ajal toodi koguduse keskus üle Kraavile, kus 1895. aastal valmis prohvet Eelija Kirik. Nõukogude korra survele ei pidanud kogudus vastu ja see suleti 19. märtsil 1986. Tühjana ja laguneva kiriku sai Urvaste kogudus oma hoole alla 1992. Kogudus remontis kiriku, kuid jõudu ei jätkunud kõrval asuva kontori ja klubihoone remondiks. Pealegi oli Urvaste kogudus selle koha heauskne omanik kuni 2011. aastani, mil hooned tagastati. Nüüd on hea meel näha, kuidas uus omanik on hoone korrastanud ja teame, et see piirkonna ajalugu hoidev hoone säilib.
Urvaste kogudus on saanud veel ühe meie kihelkonna ajalugu hoidva kiriku omanikuks Lilli-Anne külas Võru vallas endises sakslaste asunduses, millele nad ise panid nime Heimtali (tõlkes kodukotus).
2023. aastal oli meie hingekirjas 1722 inimest, kellest liikmemaksu tasus 314. Omakorda täiskoguliikmeid oli 185. Kihelkonnas elab 5359 inimest. 2021. aasta rahvaloenduse järgi tunnistas end Antsla valla inimestest 520 luterlaseks, õigeusklikuks 90 ja baptistiks 40. Jumalateenistused Urvaste kirikus toimuvad igal pühapäeval kell 11. Keskmiselt võttis eelmisel aastal osa76 teenistusest 27 inimest. Ristiti 17 last, leeris käis 23 ja maeti 72 inimest. Tegutsevad kirikuvanemad ja laulukoor. Kogudusel on tihe koostöö sõpruskogudustega Saksamaal, Soomes ja Rootsis. Sellel suvel plaanime koguduse külaskäiku Saksamaale, kus on veel vabu kohti. Suurt tööd nõuab Urvaste kalmistu majandamine, milles on meil suureks abiks Antsla vald ja platside valdajad. Kogudus on Uhtjärve äärse puhke- ja ujumiskoha andnud tasuta kasutada vallale. Kogudusel on raamatukogu ja arhiiv. Suurim ja kallim vara on aga inimesed. Psalmist ütleb: Issand õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame! Ps. 90,12
Urvaste kirik koos oma rahvaga on pidanud vastu erinevate riigikordade, sõdade, haiguste, õpetuste ja usuvoolude tuultes. Selle tugevuse on andnud ja annab ikka üksnes usk Jumalasse ja Tema pojasse Jeesusesse Kristusesse. Tema kutsub inimesi liituma kogudusega. Õpetaja on vaid sulane, kes täidab oma ülesannet, mille Issand on andnud.
Üllar Salumets
