Eesti koorikuusika arengul ja levikul on oluline roll olnud vennastekoguduse liikumisel, mis jõudis Saksamaalt Liivimaale 1729, varsti pärast vennastekoguduse rajamist Saksimaal Herrnhutis 1722.a.
Kuigi vennastekoguduse tegevus oli Balti kubermangudes aastatel 1743–1817 ametlikult keelatud, jäi see siiski tegelikkuses väga aktiivseks ja koguduseliikmete arv tõusis ainuüksi Liivimaal vähemalt 50 tuhandeni ja koguduste arv 250-ni.
Esimesed kogudused asutati 1741. aastal Tallinnas ja Urvastes. Vennastekoguduse liikumises tõusid esile esimesed eesti soost kirjamehed (Michel Ignatius, Mango Hans). Mitmed hilisemad rahvusliku liikumise juhtfiguurid olid pärit vennastekoguduslikest perekondadest.
1804 asutas Kanepi vennastekogudust toetav kirikuõpetaja ja Võru praostkonna praost Johann Philipp Roth (1754–1818) esimese kihelkonnakooli, kus 1820. aastate paiku lauldi 4-häälseid kirikulaule.
Meie üldlaulupidudele tugineb suures osas eesti rahva identiteet ja neil on eesti rahva jaoks sotsiaalne, poliitiline, kunstiline ja religioosne tähendus. Rahva ühtekuuluvustunne, vastupanu võõrvõimu all, riigi ja rahvuse reklaam vabaduses, paremate kooride väljaselgitamine ettelaulmistel, uued teosed, professionaalide osavõtt ja pühaduse kogemus protsessioonilaadsest rongkäigust ja laulukaare all toimuvast vahetekstidega „rituaalist“.
Eesti Vabariigi sünd 1918. aastal loob muusikaelu arengule soodsama pinnase.
Eestlaste koorid tekkisid balti-saksa kooride eeskujul ja nende levik oli otseses seoses kohaliku hariduselu arenguga. Koorid tegutsesid enamasti kihelkonnakoolide ja kirikute juures, juhtideks peamiselt koolmeistrid ning köstrid.
Väljavõte Urvaste koguduse täiskogu ja nõukogu protokolli raamatust 27.veebruaril 1923.a.: „otsustati kiriku laulukoori elusse kutsuda ja selleks otstarbeks tarvilikul määral arotusi lubada”.
Kirikukoori esimeseks juhatajaks sai tolleaegne köster, Jaan Wassil. Alates 1933-st Harry Säga ja 1936-st Jaan Allikvee. Koori tegevus peatus seoses II Maailmasõjaga. Nõukogude ajal toimus koori tegevus Antsla palvemajas Aleksander Luhametsa eestvedamisel. Urvastes laulis kohalik rahvas kooliõpetaja Johannes Rööbi ja „Siiriuse” rahvamaja juhendajate eestvedamisel.
Periood 1988–1991 lõi pinnase mitmeteks muutusteks ka muusikaelus ning iseseisvunud Eestis hakati kultuuri- ja muusikaelu – sarnaselt esimese iseseisvusajaga – taas üles ehitama.
1988.a. asus Urvaste kirikukoori juhtima Virge Ventsel ja 1999.a. Erma Kallasse.
5. novembril toimus Urvaste kirikus kontsert- jumalateenistus meie oma koguduse laulukooriga. Meile oli antud võimalus õigusjärgselt tähistada 100 aastast koorilugu Urvastes. Meenutasime kunagisi lauljaid, koorijuhte, köstreid, kirikuõpetajaid. Rääkisime lugusid ja toimus fotomeenutus Antsla- Urvaste kandi ajalooseikadest.
Erma Kallasse- Urvaste koguduse organist- koorijuht
Urvastes, november 2023
