Urvaste kihelkonnast

Urvaste kihelkond

“Võrumaa Teataja” 4. juuli 1931

„Terve vald oli kokku aetud, kihelkond kokku kutsutud“ on tuntud eesti laulu  “Tuljaku” algussõnad. 20. augustil, kui Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest saab 25 aastat,  on Urvaste kihelkond kokku kutsutud Antslasse, et pidada üheskoos kolme vallaga kihelkondlik laulu- ja tantsupidu.

Urvaste kihelkonna laulu- ja tantsupäevi hakati pidama juba  1931 aastast ja korraldati neid kahe aasta tagant. Esimene laulupäev peeti Urvaste kalmistu taga ja selle korraldas Urvaste Noorsoo Liit „Siirius“. Järgmised laulupeod toimusid juba Uhtjärve kaldal.  28. mail 1939 aaastal peeti ka  esimene kihelkondlik laste laulupäev. Sõda katkestas selle kauni traditsiooni, kuigi saksa okupatsiooni ajal peeti ka veel  3. augustil 1943 neljas kihelkondliik laulupäev . 1989 kuni 1994 aastani peeti Urvastes kodukandipäevi.  1993.a. peeti Antsla laululaval üritus, mille pealkirjas oli nimetus kihelkond. Sellest sai alguse suurem diskusioon kihelkonnas olevate  omavalitsusjuhtide ja kultuuritöö liidrite vahel, et korraldada tõeline kogu kihelkonda haarav kultuurisündmus. Traditsiooni taastamiseni jõuti 1996.aastal, kui kui Uhtjärve kaldal  peeti esimene kihelkonna laulu ja tantsupidu. Esialgu toimusid kihelkonnapäevad igal aastal kolmes omavalitsuses-Urvastes , Sõmerpalus ja Antslas.  Hiljem (2000 .a) hakati pidama kihelkonnapäevi kahe aasta tagant. Tänavused kihelkonnapäevad toimuvad 12. korda.  Kihelkonnapäevad on valdavalt kujunenud laulu- ja tantsupidudeks. Huvi on tuntud ka mineviku vastu. 1996.a. korraldas Urvaste vald Sangaste lossis kihelkonna ajalookonverentsi ja 2003.a tellis Antsla vald Valdur Raudvassarilt infoteatmiku „Urvaste kihelkond“.

Ei tahaks, et haldusreform Urvaste kihelkonnas praeguseni tegutsenud kolme omavalitsust lahutab. Ilmselt pidu pidamine iga paari aasta tagant pole kihelkondlikku kokkukuuluvust suurendanud. Pigem on reaalsus see, et kõik kolm valda vaatavad kaugemate naabrite poole ja pole huvitatud ühisest omavalitsusest. Ametliku riikliku haldusüksusena pole kihelkond  tegutsenud 1918 aastast, kuid kirik on  oma tegevuses neid piire, ka põhikirjas, tänaseni arvestanud.  Ilmselt jääbki tulevikus kihelkondliku kuuluvuse rõhutamine kiriklikuks ja rahvakultuuriliseks osaks. Eesti vallad on tekkinud mõisamaade, kihelkonnad aga kirikupiirkondade järgi.

Kihelkonna ajalugu läheb 15. sajandisse. Ajalooürikutes mainitakse esmalt siinses piirkonnas 1405.a. Antsla ja Vaabina mõisat. 1413.a. mainitakse esmakordselt Urvaste kirikut. Vanemad dokumendid tunnevad seda  ka Anzeni kirikuna.  Kihelkonda mainitakse esmakordselt 1477. aastal,  kuid haldusüksusena on see kindlasti varem toiminud. Kihelkonna varasem keskus oli ilmselt Uhtjärve kohal oru põhjanõlval kõrguv linnamägi ja Urvaste alla kuulus ka Kanepi, Karula ja Sangaste alasid. Teatud keelemurdeliste erinevuste tõttu võib arvata, et Urvaste kuulus Ugandi põliskihelkondade hulka. Praeguste valdade haldusüksuse piirid kattuvad kihelkonna piiridega vaid Urvastel ja Sõmerpalul. Antsla valda kuuluv Tsooru kant jääb ajaloolisse Rõuge kihelkonda, kuigi praegu arvestatakse seda kiriklikult Roosa kihelkonnana.

Urvaste kihelkonnas on tegutsenud  suuremad mõisad Vana-Antsla, Uue-Antsla, Vaabina, Urvaste, Linnamäe, Kärgula, Sõmerpalu, Koigu , Anne ja rida kõrvalmõisaid.

Kihelkonnas on vanim kristlik matusepaik Urvaste kirik ja selle ümbrus. 1772 a. rajati võimude käsul uus kalmistu kirikust 200m eemale Uhtjärve nõlvasle.  Aja jooksul on rajatud kihelkonna erikohtadesse surnuaedu nagu 1883 a.  Osula, 1934 a. Antsla. 1963 aastal rajas õigeusukirik Kraavile oma kalmistu. Need on kõik avalikud kalmistud, kuid on veel mõisakalmistud, mis elasid üle I maailmasõja aegse rüüstamise Vana-Antslas, Urvastes, Linnamäel , Vaabinas ja Sõmerpalus.

1688 a. rajati kiriku juurde köstrikool, millest saab alguse rahvahariduse kasv. 1765 aastast hakkas kehtima seadus, mis nõudis juba, et igas mõisas oleks kool ja kihelkonnas töötaks köstrikool. Sellest ajast  hakkasid tekkima koolid üle kihelkonna:  Vana-Antslas, Uue-Antslas, Vaabinas, Kärgulas, Koigus, Viselas, Linnamäel, Sõmerpalus, Osulas  ja Rimmis. Täna on meie kihelkonnas 5 kooli Antsla, Kuldre, Osula, Sõmerpalu ja Urvaste . Lisaks 3 lasteaeda.

Siin elavate inimeste elule ja  vaimsusele on mõju avaldanud kaks vastuolulist nähtust: alalhoidlikus ja edumeelsus. Tänu esimesele on esivanemate pärand püsinud kihelkonnas paremini kui mujal, tänu teisele ulatub siin oma kirjasõna kaugemale minevikku.  Need samad vastuolud pole kadunud vaid on omased siinsele rahvale.  Kihelkonna kirik Urvastes, mis on tegutsenud üle 600 aasta on töös , kirikukellad annavad märku inimeste rõõmust, kui leinast, , kirikutornis kukk meenutab inimese muutliku meelt, aknad  pilgust, mis on suunatud paremasse tulevikku, uks kutsub meid sisse astuma, altar, kantsel, orel valgus jutustavad meile igavese surematu loo Jumalast, kes maailma armastab ja tahab anda igavese elu ja oma õnnistuse inimesele.

Üllar Salumets

Urvaste koguduse õpetaja