Kannukene

 Urvaste koguduse õpetaja Robert Kannukene

RoKannukene R.bert Kannukene sündis 14. veebruaril 1910 a. Võrumaal Karula kihelkonnas Vana-Antsla vallas Puusmetsa talus, mis asub praegu Valga maakonna Karula valla territooriumil. Tema vanemad pidasid seal 47 hektarilist talu, kus oli palju metsa ja heinamaad. Talu oli eeskujulikus korras. Rober Kannukene kirjutab oma eluloos lapsepõlvest nõnda: “Enne karjapoisipõlve tuli juba asuda kooliteele. Viieaastaselt saadeti mind lähedal Raadi talus asuvasse külakooli. Lugemine oli juba kodus kätte õpitud. Kooliajast meenub vaid niipalju, et õpetaja, keda hüüti ”külma preiliks”, tulles kord oma sõbratari matustelt, luges ette luuletuse, mis oli seal ette kantud: “Lang´vate leht´ega lähed sa hauda, Mulda sind matame, Liidia””. Kuna Roberti kaks vanemat õde õppisid Karula Kõrgemas Kihelkonnakoolis (seda kooli kutsuti “köstri kooliks”), saadeti ka tema sinna õppima. Koolitöö toimus seal vene keeles ja ka õpikud olid venekeelsed. Robert kirjutab, et raske oli aru saada ja seetõttu jäi kooliõpetus nõrgaks ning seetõttu kadus ka huvi õpetatava vastu. Õpilaste karistamine köstri poolt oli igapäevaseks asjaks. Ühes klassiruumis oli kuus klassi ja kuna kõik pingid ei mahtunud klassiruumi, tuli istuda vanemate õpilaste süles. 1920 a. astus Robert Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja hakkas parlleelselt õppima klaverimängu Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Ta osutus väga heaks kontsertmeistriks. Kooliajast meenutab Robert, et õpetajad olid valitud ja nende eruditsioon jättis sügava mulje. Usuõpetajaks oli Gustav Rutopõld, kes oskas tekitada aine vastu õpilastes huvi, nii et samaaegselt koos Kannukesega asusid paljud koolivennad usuteadust õppima, nende seas Hark, Võõbus, Tõldsepp, Kara, Teras, Kiisk, Küla jt. Tartu Ülikooli usuteaduskonda astus Robert Kannukene 1929 a.sügisel. Õppimine tekitas huvi ja õige pea kirjutas Robert töö psühhoanalüüsi kohta. Erilist huvi tundis ta Tennmann-Teichmülleri usufilosoofia vastu. Magistritöö kirjutas teemal “Kristlik Jumala mõiste”. Ülikooli lõpetas ta 1935 a., abiellus 23. augustil 1936 aastal Leontine-Erika-Vilhelmine Kallassega Karulast. Perre sündis 3 last: Leiti, Ants ja Peeter. Magistritöö juhendaja prof. Eduard Tennmanni ettepanekul kinnitati ta ülikooli valitsuse poolt esialgu diplomeeritud edasiõppijaks 1936 a., siis kodumaiseks stipendiaadiks 1937 a. ja järgnevalt välismaiseks stipendiaadiks aastateks 1938-1939. Ta täiendas ennast Berliinis professorite Gruehni (usupsühholoogia), Witte ( Kreeka usund ja budism) ja Wobbermini (dogmaatika) juures. Hollandis, Groningenis, professorite Aaldersi (usufilosoofia), van der Leeuw ( usufenomenoloogia) ja Haitjema ( kirikulugu) juures. Pariisis, Sorbonne`is Maussi ( eskimo usund), Gogueli ( Uus Testament) ja Monnier ( islam) juures. 1. septembril 1939 a. Jõudis Robert tagasi oma isakoju koos abikaasa Erika ja Pariisis sündinud tütre Leitiga. 1941 aastal sooritas konsistooriumis pro ministerio katsed, et tulla kirikusse tööle kirikuõpetajaks. Algas sõda ja uus võim sulges Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Kuna Robert oli saanud ettevalmistuse ülikoolitööks, ei olnud tal peetud prooviaastat, ja koguduse õpetaja ordinatsioon puudus. Robert hakkas tööle kooliõpetajana Vaabina algkoolis. Koguduse õpetaja ordinatsioon toimus 25. jaanuaril 1942 a. Otepää kirikus. 1,5 aastat teenis ta Saaremaal Pöide, Muhu, Saare-Jaani kogudust. 1944 aastast asus Robert Kannukene teenima Urvaste kogudust ja 1949 aastal valiti Võru praostkonna praostiks. Oma eluloos kirjutab ta Urvaste aja kohta nõnda: ”Urvastes oli hea töötada. Kuigi see oli põhiliselt suurte pühade kogudus halbadest liiklusoludest tingituna, oli ta siiski elav. Eriti ilus maastik ja silmapaistvalt meeldiv kirik tegi elu seal armsaks”. Urvaste kogudusele tähendas õpetaja olemasolu raskel nõukogude korra ajal suurt Jumala Õnnistust. Aastatel 1944-1978, mil Robert Kannukene Urvaste kihelkonna rahvast teenis, oli võitlus kommunismiga vaimsel pinnal äge. Kusjuures kirikult olid võetud igasugused õigused end kaitsta. Tänu sellele, et Urvaste kogudusel oli tugeva vaimuga õpetaja, säilis kogudus tugevana läbi kogu Nõukogude Liidu okupatsiooniKannukeneaja. Kogu Urvaste aja käis Robert Kannukene ka Tallinnas Usuteaduste Instituudis loenguid pidamas. 19. märtsil 1980 a. omistati talle teoloogia audoktori nimetus. 12. novembril 1978 a. toimus Urvaste kirikus Robert Kannukese lahkumisjumalateenistus. Ta asus teenima Keila kogudust ja valiti Lääne- Harju praostkonna praostiks. Samal ajal jätkas ta tööd EELK Usuteaduse Instituudi professorina. Robert Kannukene lahkus igavikku 14. juunil 1992 aastal Keilas. Matusetalitus toimus Urvaste kirikus, kust ta saadeti oma kodukalmistule Karulasse. Käesolev ülevaade valmis tänu Robert Kannukese pojale Peetrile, kes lahkelt oma isa eluloo Urvaste koguduse arhiivi andis. Pildil koos kauaaegse Urvaste kooliõpetaja Johannes Rööpiga