Valk

Jaak Walk

Jaak Walk, Mardi pg. sündis 27. märtsil 1867 aastal Vana-Põltsamaa vallas Viljandimaal Umbusi küla Loodi talu peremehe pojana. Õppis kohalikus Umbusi vallakoolis, Põltsamaa kihelkonnakoolis ja seejärel poolteist aastat töötas kodutalus. Seejärel astus Hugo Treffneri eragümnaasiumi 1886- 89, Tartu kroonugümnaasiumis 1889-90, mil selle lõpetas, Tartu Ülikooli usuteaduskonnas 1891-98, mil selle lõpetas. Peale gümnaasiumi lõpetamist üks aasta kodukooliõpetajana Venemaal, üliõpilasena 1,5 aastat kodukooliõpetajana Otepääl õp. Sperrlingki perekonnas. Peterburi Jaani koguduse õpetaja 1898-1902, Rõuge koguduse abiõpetaja 1902-03, Puhja koguduse õpetaja 1903-1914, Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja 1914-20,sai Vene pealinnas elades kõiki sõja ja revolutsiooni raskusi täiel mõõdul tunda. Urvaste koguduse õpetaja 1921 kuni emerituuri määramiseni 1936. Abielus Julia Sildiga 1910 aastast ja peres kasvas 2 last: Laur sünd. 1912 ja Erika sünd. 20.11.1921. Peterburi eesti laatsareti asutaja ja esimees, 1918/1917 kuus nädalat enamlaste pantvang. Kodumaal tegev olnud eriti Puhja seltsides. Puhja Laenu-ja Hoiuühisuse asutaja ja selle nõukogu esimees, eestvõtja Puhja seltsimaja ehitamisel, mis oli esimene sellesarnane Eestis. Pärast Urvaste kogudusest lahkumist ja emerituuri asumist ostis kinnistu Tartumaal Peedul ja ehitas maja. Suri 13. juunil 1952.a. ja maetud Puhja surnuaiale.

Urvaste kirikuelu 1926.aastal Jaak Walgu poolt kirjutatuna.
Urvaste kogudus seisab, nagu vist palju teisigi kogudusi Eestis, kahanemise tähe all. Kahanemas on elu. Mitte üksi kiriku ja usuelu, vaid elu üleüldse. Kahanemine on alganud juba ammu enne ilmasõda, umbes poolesaja aasta eest ehk veel varem. Aga sõda ja sellele järgnev revolutsioon on temale märksa kiirema käigu andnud. Nii on sündimiste arv alla läinud 524 pealt 1860.aastal 77 peale 1926. aastal, leerilaste arv 237 pealt 1875.a. 96 peale, laulatuste arv 108 pealt 1860.a. 42 peale, armulaualiste osavõtjate arv 11 597 pealt 1870.a. 1146 peale ja surnute arv 388 pealt 1865.a. 116 peale 1926.aastal. Peale sõja, 1921 ja 1922 .a. oli küll sündimiste ja abiellumiste tõusu märgata, aga sellest peale algab jälle alaline langemine. Vähemaks on jäänud muidugi ka koguduse liikmemaksu maksjad ja sellega ühtlasi sissetulekud kiriku ülespidamiseks. Ainult armuanded ja viimasel ajal rohkem vähem teatavas suuruses püsinud ehk ennem kasvanud kui kahanenud. Ei või täheldamata jätta, et armuannete läbi kokkutulnud rahaga Urvaste kirikule uus hõbedane armulaua karikas ja taldrik sai muretsetud, mis 20 000 mrk. maksma läks. Selle heaks ohverdas üks koguduse liige Aleksander Maritz üksi 7000 mrk. Igatahes seal kus arvud kõnelevad, ei ole kasvamist märgata. Aga nagu Iisraelis suurel äralangemise ja hävimise ajal leidus seitse tuhat , kes Paali ette maha ei heitnud, nõnda leidub ka Urvaste koguduses salgake, kes Jumalale ja tema kirikule truuks on jäänud ja kes uue kasvava elu algatajaks saavad. Kümmekond aastat tagasi ei olnud kirik mitte üksi koguduse vaimlise. vaid ka majandusliku elu keskkohaks. Viimasel ajal on majandusliku elu keskkoht kiriku juurest ära Antsla alevisse nihkunud. Sinna voolab pühapäeviti inimesi suurel hulgal. Urvaste kirik aga jääb selle tõttu nagu kõrvale ja jumalateenistustest osavõtjate read hõrenevad. Tõsi, paljud jäävad kirikust ja jumalateenistusest eemale leiguse pärast asja vastu. Kuidas abi saada? Vististi ainult selleläbi, et kirik inimestele nende koonduskohta järele läheb. Kõike seda silmas pidades on kirik Antsla alevis 1922.a. peale jumalateenistusi pidanud, harilikult üks kord kuus ja peale selle veel jõululaupäeval ja Suurel Reede õhtul. Osavõtmine nendest jumalateenistustest oli alati üsna elav. Ühtlasi jumalateenistustega Antsla alevis kerkis esile palvemaja ehk koguni kiriku ehitamise küsimus. Seni oli meil tarvitada saal tuletõrje seltsimajas ja me oleme südamest tänulikud kõigile, kes meile saali tarvitamise võimalikuks tegid. Kuid jäädav koht jumalateenistuste jaoks see saal ei ole. Teatavasti ei andnud tuletõrje selts saali ja saalis olevaid istmeid tarvitada ilma hinnata, vaid võttis selle eest tasu, 300 mrk. korra pealt. Esialgu katsusid jumalateenistustest osavõtjad selle summakese kokku saada korjanduse läbi jumalateenistuse lõpul. Aga et igakordne korjandus mitte 300 marka ei andnud, siis tuli meile alevivalitsus heatahtlikult appi ja andis üüriraha saali eest 5000 marka aastas, alevi kassast. Kuid aga käesoleval aasta algul alevivalitsuse uued mehed võimule pääsesid, kustutasid nad tähendatud summa alevi väljaminekute seast otsekohe. Kogudus maksab praegu saali üüri 500 mrk. igakordse saali tarvitamise eest, Et aga kogudus seda maksta ei suutnud, siis jäid jumalateenistused eelmisel suvel pidamata. Viimasel ajal on küll jälle jumalateenistuste pidamine Antslas võimalikuks saanud selleläbi, et uus alevivalitsus suure hulga alevi elanikkude palve peale ühe klassiruumi alevi koolimajas jumalateenistuste jaoks tarvitada andis. Seni oleme suutnud nelja-viie aasta jooksul kõigest 20000 mrk. ümber kokku panna. Aga see kõik ei tohi meid araks teha. Asugem tööle ja teie näete, et Jumal ka nõtrade ja väetite läbi suuri asju korda saadab. Uus jumalateenistuse hoone peab olema ka üheks tunnusmärgiks, et pööripäev on olnud, et kahanemine meie koguduses on lõppenud, et kasvamine on alanud. Jaak Walk, Võrumaa praostkonna leht 1926.a.

Urvaste õpetaja Jaak Walk`i ameti peale seadmise protokoll.
28. mai lõunaks jõudsid Urvaste kirikumõisa õp. Walki introdutseerimiseks EELK kiriku piiskop Jakob Kukk ja õpetaja Jaak Warik Tartust. 29. mail hommikuks tulid kirikumõisa kiriku nõukogu esimees Juhan Karu, abiesimees August Urbanik ja 24 teist kirikunõukogu liiget ja wöörmündrit. Kell 11.10 mindi rongis kirikumõisast kirikusse, eesotsas piiskop assistendiga , nende järele introdutseeritav õpetaja nõukogu esimehe ja aseesimehe saatel ja siis teised nõukogu liikmed ja wöörmündrid. Pasunakoor võttis rongi vastu kiriku tornist koraali „Ärgake! nii vahid hüüdvad“ mängides. Kirikus asusid piiskop ja assisteerija altarisse, introdutseeritav alati vääri ette, kuna saatjad kirikunõukogu liikmed ja vöörmündrid ennast seinast paremale ja pahemale poole üles seadsid. Introduktsioonipühaks olid laululehed eriti trükitud. introduktsioonikõne aluseks võttis piiskop 1.Kor. 13. 1-3, 13 ja toimetas agenda järele ametipeale seadmise talituse. Algusliturgia pidas õp. Warik, altari lektsiooniks tarvitades Jes.55, 1-11. Jutluse pidas ametisse seatud õpetaja J. Walk Joh. 6: 67-68 üle. Palve ühes pihti ja armulaua talitusega, millest introduktseeritav õpetaja kommunikandina osa võttis, pidas piiskop ja lõpetas jumalateenistuse kogudust õnnistades. Pühalikust talitusest oli sel määral kogudust osa võtma tulnud, et ta istekohad ja nende vahekäikusid täitis. Pidulikkust ülendas koorilaul kooliõpetaja Pakleri juhatusel ja pasunakoor. Inventari ja arhiiwi nimekirja puudusel ei olnud võimalik neid üleanda. Uue nimekirja valmistamise ja inventari ja arhiivi üleandmise jätab piiskop kohaliku praosti korraldada. Urvaste kirikumõisas I pühap. p. Trin. 29. mail 1921.a. Allakirjutanud J. Kukk; J. Warik; J. Walk; J. Karu; J. Wassil

Eesti Ajalooarhiiv 1270 .1. 164

Scan10028Jaak Valk (vasakul) ja Elmar Pähn kiriku juhatusega