Köstrid

KÖSTRID
Köstri ametisse panemine iga kiriku juures kuulub 1634 a. ülemkonsistooriumi poolt väljakuulutatud ja ellukutsutud usu-ja kirikuelu korralduse kavasse. Kui ei leidu sakslast selle ameti kandjaks, võib arvesse tulla ka mittesakslasest talupoeg, kes oskab kõige paremini paluda ja laulda, et noori õpetada. Korralduse täitmist kontrollitakse visitatsiooni puhul. Selle korralduse tulemused on esiotsa õige nigelad, kui neist üldse võib kõnelda. Köstrite arv on nähtavasti üldse minimaalne. Sellega on seletatav ülemkonsistooriumi otsene esitis Liivimaa maapäevale 1650 a., et iga kiriku juures olgu oma köster, kes oskab nii talupoegade kui saksa keelt ja võib õpetajat noorte õpetamisel abistada. See korraldus ei suuda asja suurema hooga käima panna. Seisukord jääb veel pikemaks ajaks ebamääraseks. Ühelt poolt leidub nähtavasti väga harva enam- vähem nõudeid rahuldavaid isikuid, kuid suuremaks pidurdajaks on, nagu nähtub veel palju hilisemast ajast säilinud märkustest, köstriameti majandusliku aluse korraldamatus üldse, õigemini selle aluse puudumine, ehkki Liivimaa rüütelkonna- ja maakonvent juba 1645 a. määras köstri palgaks igalt mõisalt üks vakk ja igalt talupojalt üks külimit vilja aastas. (Kõpp, 1959; lk.137) 1686.a. annab Rootsi riigivõim käsu, et Liivimaal tuleb iga kiriku juures ¼ adramaa suurune maatükk kooliõpetaja ülevalpidamiseks anda. Liivimaa maapäev otsustabki kindralkuberner Hastferi ettepanekul iga kiriku juures köster ametisse panna, kes võiks samaaegselt ka kooliõpetaja olla. Vanad köstrimaad tulevad köstrile tagasi anda ja seal, kus seesugune maa puudub, peavad „junkrud“ köstri ülevalpidamise eest hoolitsema. 1684 a. tehakse silmapaistev katse rahvakooli asjale elu sisse puhuda, tänu peamiselt ühe siira ja teovõimelise rahvakooli sõbra, Johann Gottfried Forseliuse algatusele. See noor õpetajaameti kandidaat paneb Tartu lähedal Piiskopi mõisas kooli käima, et selle kaudu eesti kogudustele kooliõpetajaid ja köstreid rahva enese hulgast ette valmistada ja välja õpetada. Kooli iga jääb lühikeseks. Tegevus kestis 1688 aastani, kui juhataja ootamatult uppus Botnia lahes Stockholmist tagasisõidul. Siiski oli ta saanud koguda 160 eesti poissi ja anda neile hädavajalikku õpetust teiste õpetamiseks. Urvaste kiriku köstrid Urvaste köstrikooli täpset asutamise aega ei saa kindlaks määrata. Kuid 1683 olla õpetaja juba kellegi köstriks võtnud, kes ka lugeda osanud. Mees aga andunud joomisele. Polnud õpetamiseks ega elamiseks koolmeistril ulualust ja parun Maydell kurtis õpetajale, et köster tema sauna elama asunud ja enam sealt välja ei lähe. Hiljem lubas von Loewenstern köstrimaja ehitamiseks maa ja parun Stakkelberg lisas köstri palgale 6 tonni vilja juurde, et paremat meest kohale saaks valida. Köster-koolmeistri palgaks määrati kahepäeva maa ja igalt õpilaselt koorem puid ja nael küünlaid talveks, mida aga väga korratult tasutud. Urvaste kiriku juures on mälestustahvel Urvaste hariduselu 300 aastapäevaks 1688-1988. Aluse koolile pani Urvaste koguduse õpetaja Mathias Lithander (1668-1706). „Urvastes on 1689 a. kiriku juures kooliõpetaja, kes saab väikest tasu kirikulaekast. Viimane on aga nii halvas seisukorras, et raha jätkub vaevalt veini ja oblaatide (armulaualeiva) hankimiseks, kooliõpetaja ülevalpidamise ja palga asi on täiesti korraldamata. Kooli- ja köstrimaja tarvis on antud väike talu ja ehitusplats ning maja võib sügiseks valmis saada, loodab kirikuõpetaja. Lisab aga nagu kaheldes juurde- kui härrased vajaliku materjali ja töölised annavad. 1697/98 on Urvastes juba kiriku lähedal eesti kool, kus talupojalapsed õpetust saavad. (Õpetaja aruanne 1698 a.) See oli esimene koolimaja Urvaste kihelkonnas kahe toa ja korstnaga. Koolil on ¼ adramaad põldu. See on halvas korras ja kannab nii vähe vilja, et seda ei jätku kooliõpetaja ülalpidamiseks. Millest ta õieti elab, sellest ei kõnelda. On võimalik, et tasust, mida saab köstrina, kui ta ka selle ülesandeid täidab. Köstri tasu on üks külimit vilja igalt talupojalt, mõisatelt nende heaksarvamise järele. (Kõpp, 1959 lk. 146) 1719. a on köster-koolmeistriks Johan Möller Harglast, kuid vististi ta omale ulualust enne ei saa, kui 1739 a. õpetaja Quanti ajal. Koolis käib 43 last. Quandti abiliseks sai üks kõige tähelepanuväärsematest kohalikest, köster Adam Koljo (1683- 6.juuli 1759), Saksakeelse Uue Testamendi varal õppis ta iseseisvalt ära saksa keele, nii et ta hiljem tõlkis eesti keelde J.Arndti “Tõelise kristluse” ning J.Bunyani “Ristiinimese teekonna” ja “Püha sõja”. Ka kopeeris ta sulega iga peatüki ees asunud kunstipärased vaselõiked, mistõttu teda peetakse esimeseks eesti raamatuillustreerijaks. Samuti on ta saksa keelest tõlkinud jutluseid, koostanud piiblilugusid ning luuletanud hulga laule. Iseseisvalt on ta ka nootide lugemise nõnda ära õppinud, et suutis hiljem lauluviise kirja panna. Iseseisvalt õppis ta ära ka kellade parandamise ja on hiljem ise seinakellasid valmistanud. Varem omistati tema kirjatööd enamuses tema väimehele ja ametijärglasele Mango Hansule (hiljem Hans Thal 1713-1780), kes samuti oli kirjamees. Temagi köitis köstri- ja koolitöö kõrval raamatuid ja parandas kellasid. Nagu vaimulik kirjandus kaasajal, nii liikusid ka nende tõlked ja kirjutised käsikirjaliselt. 1811 a. alates sai koolmeistriks Hans Nuther, kes omal kulul palkas abi, kingsepa tööd oskava Andres Fuchsi, kes aga ka leerilapsi aitas koolitada. 1812 koolimaja põles. Uut ehitati savist, kuid et see veel 1815 olnud ehitamise all, käisid leerilapsed vennaste palvemajas koos, kust nad iga päev kirikusse läksid. Koolmeister külakoolmeistrite abiga õpetas 5-6 nädala jooksul neid õpetanud lugema, peatükke mõistma, rehkendama ja laulma ja lisaks 2 nädalat õppinud siis need veel õpetaja juhatusel. 1843 a. lõpetas köstrikool oma olemise ja järgmisel aastal avati kihelkonnakool 12 koolipoisiga. Kogukonnad pidid maksma iga poisi eest 10 rubla ja 3 vakka rukkeid. Koolmeistriks oli Peeter Muhle – joodik -, koolimajaks endine köstrimaja. Leerilaste jaoks ehitati 1845 a. omaette maja, mis praegu lagunenud olekus. Et kogukonnad moona küllalt täpselt pole tasunud, kestis vahel õppetöö ainult 3 kuud. Peale Muhle oli kösterkoolmeistriks Hindrik Kinna ja 1847 a. peale Georg Põderson. Tema ajal kestis õppetöö 3 aastat ja 4 kuud. Õpetati arusaadavalt lugemist, ilu- ja õigekirja, rehkendamist, piiblilugu, katekismust, noodist laulmist ja vähe ka geograafiat. Karistuseks tarvitatud vahel ka vitsa. (K. Taal. U-A 142.) Köstrite hulgas meie Urvastes silmapaistvaid mehi ei leia, küll kuuleme õpetajat kord kaebamas, et köster joodik ja nõrga iseloomuga, teine kord on ta laisk ja ebamusikaalne, kolmandas kohas on omas ametis igapidi mõistlik ja korralik mees õpetaja silmis. Rahvas aga kaebab, et ta kahekeelne ja saksameelne. 1923.a. (Usu ja kirikuelu kirjelduse auhinnatöö usuteaduskonnas) 1899 aastast sai köstriks Jaan Wassil. Jaan Vassil sündis 14. oktoobril 1869 a. Tartumaal, Vastse-Otepää valla „Zeigu” talus, peremehe pojana. Hariduse sai Tartu õpetajate seminaris ja kooliõpetaja kutse omandamise järele oli 1889-1892 a. Kärgula Kaheklassilise Algkooli ja 1893-1895 a. Krüüdneri Valla Algkooli juhatajaks. 1895 aastal kutsus Urvaste kogudus teda köster-organist G. Põdersonile abiliseks, kes töötas kuni 1899 aastani. Pärast Põdersoni surma 1899 aastal valiti Jaan Wassil Urvaste koguduse köstriks. Koguduse elus jõudis Vassil palju teha ja korda saata. 1918 ja 1919 a., mil puudus kogudusel hingekarjane, oli köster Vassili ülesandeks üksi täita kõik kiriku talitused. Asutas kiriku laulukoori ja oli ka Antsla Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu esimees. 1918 a. suleti kihelkonnakool ja inventar anti üle Antsla alevisse avatavale algkoolile, mis 1919 a. peale töötas Urvaste õpetajamajas ja 1921 a. alates Vana-Antsla mõisa härrastemajas. Siis kaotati kool ja inventar läks Kuldre Algkoolile. (E. Feldveber. Smp. 12). Jaan Wassil suri 28. augustil 1930 a. (60 a. 10 kuu ja 15 päeva vanuselt) neeruhaigusesse ja ta maeti Urvaste kalmistule. 1930 aastal müüs kogudus köstrimaja Jaan Wassili pärijatele. Tema lahkumise järel mängis orelit Juhan Kolk – Koigu algkooli õpetaja. Koguduse nõukogu pani ette organistile peale kiriku jumalateenistuse kiriku laulukoori, organiseerimise ja juhatamise, kantseleis personaliraamatute korrashoiu, sissetulnud paberite registreerimise, arhiivi korrashoiu ja kantseleis rahvarikastel pühapäevadel õpetajale abiks olemise ning surnute matmise õpetaja äraolekul. Ametlik organisti valimine toimus 27. juunil 1931 a. kahe kandidaadi vahel (Juhan Kolk ja Aksel Kripson), kus valituks osutub Aksel Jaani poeg Kripson. Ta asub tööle 1. juulil 1931 a. aga lahkub juba 7.septembril 1931 a. 3. jaanuaril 1932 a. koguduse nõukogu koosolekul oli päevakorras organisti küsimus. Hr. P. Albreht avaldas arvamust, et oleks soovitav ehitada surnuaiale vastav maja , kus võiks elada organist, kes ühtlasi oleks ka surnuaia korraldajaks ning edasi leiaks selles hoones ka hauakaevajad peavarju ning oleks seal ka vajalikud tööriistad. Ehituse korral oleks seal ka eluase kellamehele. Teised teda aga ei poolda ja põhjusel, et praegune majanduslik aeg ei võimalda sarnase mõtte teostamist.. Lõpuks tõstis koosoleku juhataja üles põhimõttelise küsimuse- kas on tarvis alalist köster-organisti, ehk läbi ajada ajutise organisti kohusetäitjaga, kes käiks väljas poolt mängimas. Juhataja paneb hääletusele: “Kas on tarvis alalist köstrit?”. Hääletamisel on enamus kindla köstri poolt. Järgmiseks köstriks valiti kolme kandidaadi seast Harry Säga Petserist (1. mai 1932 – 1. juuni 1936). Pärast tema lahkumist täidab organisti kohuseid Urvaste Algkooli õpetaja Arnold Salumaa. Kogudusel seisab ees jälle otsustada, kas valida oraganist või köster. 18.08.1936 pannakse taas hääletusele see küsimus, mis tekitab ägeda vaidluse. Salajasel hääletamisel saab napi enamuse vastus, et tuleb valida köster. Kuna köstri amet nõuab vastavat kutset, on sellega tagatud, et kandideerida kohale saavad ainult selle ettevalmistusega isikud. Kõstriks saab Jaan Allikvee 1. okt. 1936 – 21. jaanuar 1941 a. EELK Urvaste koguduse köster Jaan Allikvee (endise nimega Alter) Villemi poeg sündis Keila vallas Ohtus 26.08. Urvaste koguduse köster 1936-1941 ja 1948-1987 Abiellus 6.06.1937.a. Keilas Valve-Marianne Kasbergiga. 3 last: Tõnu 26.08.1940, Rein 28.06.1948 ja Mare 8.07.1950. Jaan õppis Keila Ohtu 6-kl. algkoolis 1919-1924, lõpetas Tallinna konsistooriumi poolt korraldatud köstrite kursusel 1936.a., kus õiendas ka vastavad kutseeksamid. Asutas EELK Keila Vennaste koguduse noorte osakonna segakoori 1927 a., mida juhtis kuni 1936 aastani, ühtlasi samal ajal juhtis ka Keila koguduse keelpillide orkestrit, 1930.a. samas asutatud koguduse meeskoori ja oli selle juhiks aastani 1936. 1941 a. avaldavad sõja pöörangulised olukorrad vaimset rusutust ja see mõjutab tugevalt koguduse maksevõimet. Ei jõuta enam maksta palkasid kõigile koguduse töötegijatele – köstrile ja kirikumehele. Ainult õpetajale suudetakse palk kindlustada. Kogudus tunnistab enda maksuraskust ning vabastab kõik koguduse palgasaajad ametist. Jõutakse otsusele, et jumalateenistusi võib ka ilma orelimänguta pidada. Köstri k.t. Jaan Allikvee on vabatahtlikult nõus oma ametist lahkuma 1. veebruaril 1941 aastal kuni asjaolude selgumiseni. Algas Saksa okupatsioon, mis kestis suvest 1941 kuni septembrini 1944. See toob kirikule väliselt mõningaid kergendusi ja annab hingetõmbeaega. Võetakse tööle uus köster Jaan Küüts, kes Konsistooriumi poolt kinnitatakse ametisse 5. mail 1943 a. Jaan Küüts sündis 25. aprillil 1885 a. Põlvamaal, Mooste vallas talupidaja perekonnas. Õppis Ministeeriumi koolis ja sai köster-kooliõpetaja kutse. Tööaastaid alustas õpetajana Peravalla algkoolis. 1907 aastal siirdus Venemaale Oudova linna eesti koguduse köstriks, kus töötas 1920 aastani, mil õnnestus naaseda tagasi Eestisse. Kuni 1923 aastani töötas mitmesugustel kohtadel Tartus, kust siirdus Tallinnasse ja asus tööle põllutööministeeriumi. Põhitöö kõrvalt oli aastatel 1928-1933 organistiks Tallinna Kopli kirikus. Aastatel 1933-1935 oli Räpina koguduse köstriks. Majanduslikel kaalutlustel siirdus ta 7. aprillil 1936 a. Kodavere kiriku köstriks. 1940 aastal oli sunnitud loobuma poliitilistel põhjustel kirikutööst ja asuma tööle raamatupidajana Tallinnas. 1942. aastal kutsuti ta Urvaste kiriku köstriks. 20. detsembril 1943 a. suri ootamatult südamerabandusse. Köstri ootamatu lahkumise tõttu pidi tema ametit edasi jätkama õpetaja abikaasa Aino Pähn. Mingitel põhjustel ta aga seda kaua ei pidanud ning juhatus möönis, et sõjaolukorra tõttu on esialgu raskusi uue köstri saamisega. Otsustati kuni uue köstri valimiseni võtta tööle organisti ajutiseks kohusetäitjaks köstri lesk Alide-Rosalie Küüts. Ta sündis 3. jaanuaril 1892 a. Ahja vallas kooliõpetaja perekonnas. Esimesed muusikalised õpetused sai kodust. Hiljem täiendas end Tartu Muusikakoolis. Võttis aktiivselt osa laulukooride tööst. Nii laulis ta Tartus 1921 a. A. Nieländeri juhatusel ettekantud Tšaikovski ooperi “Jevgeni Onegini” ooperikooris. Urvaste kirikus mängis ta kuni 1948 a. juunini. Edasi oli ta Valga Peetri-Luke kiriku organistiks ja koorijuhiks kuni 1958 aastani. Ta suri 1983 a. 91 aasta vanuselt ja on maetud Tartu Pauluse koguduse kalmistule oma mehe kõrvale. 1947 a. kuuluts nõukogu Urvaste koguduse köstri koha vakantseks. 23. märtsil 1947 a. nõukogu koosolekul tuli päevakorrale tass küsimus köstri või organisti valimisest. Kandidaate oli kaks: Aliide Küüts ja kunagine Urvaste köster Jaan Allikvee. Koguduse liikme J. Salusaare teatel on teda väljastpoolt informeeritud asjaolust, et J.Allikvee on teeninud Saksa sõjaväes ning sellel poliitilisel põhjusel ei tohi kogudus teda köstriks valida. Koguduse nõukogu arvestas seda ning otsustas temast mööda minna ja ainsa kandidaadina valimisele panna Aliide Küütsi kandidatuuri. Salajasel hääletamisel sai A. Küüts poolt 4 häält ja vastu 12 häält. Seega jäi organist valimata , kuid A. Küüts täitis organisti kohuseid edasi kuni köstri leidmiseni. 1948.a. kutsus õpetaja Robert Kannuke köster Jaan Allikvee tagasi Urvastesse. 1. aprillil 1948 a. oli köster Urvastes ning hakkas orelit parandama. “Oreli viled olid põllu peal laiali. Sealt korjasid lapsed need kokku. Orel oli rüüstatud ja lõõts noaga katki lõigatud. Jaan sai kodunt nahka, millega orelilõõtsa parandada. Meie esimene mulje Urvastesse tagasi tulles oli: kõik laastatud ja inimesi polnud.” (suuline teade Valve Allikveelt) Kuna kogudusel oli vaja organisti, valis Urvaste koguduse nõukogu ametlikult 10. okt. 1948. aastal köstriks Jaan Allikvee. Lisaks köster-organisti ametile tegeles ta aktiivselt õpetaja kõrval muusikatöös, olles ka surnuaiavaht ja koguduse kantselei ametnik. Elas koguduse poolt antud pinnal pastoraadi II korrusel ja pidas loomi. 19. detsembril 1987 a. lahkus Jaan Allikvee ootamatult meie hulgast Urvaste kiriku pargis piima viies. Tema lahkumise järel kutsus õpetaja Villu Jürjo organistiks Virge Ventseli, kes oli selles ametis 1999 aastani,  jäädes mängima Kraavi kirikus.