Heimtali

Heimtali Peetri kirik.
Sakslaste lahkumisega 1939 aasta sügisel jäi maha pooleliolev kirik, koos pastoraadi ja koolimajaga. Pastoraadis hakkasid elama uued elanikud. Nõukogude korra ajal kasutas kirikut kohalik kolhoos. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega 1991 ja kolhooside likvideerimisega jäid hooned peremehetuks. 6.mail 1993 otsustas Sõmerpalu vallavolikogu anda kiriku Urvaste kogudusele. Tollasel Urvaste koguduse õpetajal, Võru praostkonna praostil Villu Jürjol oli idee rajada Heimtali kirikusse orelihoolduskeskus, mis siiski ei täitunud, vaid kirik taastati esialgselt kavandatuna pühakojaks. Esimene jumalateenistus kirikus peeti 10.juulil 1994. See oli suureks sündmuseks kogu ümbruskonnale. Jumalateenistuse viis läbi koguduse õpetaja Villu Jürjo ja Saksamaal elav Volker Plath, kes on oma isa jälgedes käinud – valinud samuti kirikuõpetaja elukutse. Milline õnn oli nii Volker Plathil, kui ka teistel Heimtali sakslastel aastakümneid hiljem viibida neil tuttavail lapsepõlveradadel. Kirikut valgustasid küünlad ning läbi katkise eterniitkatuse langevad valguskiired. See kõik muutis esimese jumalateenistuse tähendusrikkaks. Too esimene jumalateenistus tähistas ka kiriku taastamise algust, kinnitas praegune Urvaste koguduse õpetaja Üllar Salumets. Kohapeal hakkas kiriku taastamist juhtima juhatuse aseesimees Peeter Animägi. Aastatel 1996-1997 viidi läbi korjandusi ümbruskonna taludes. Saksamaal korraldas korjanduse Regina Eitge. Endiste Heimtali sakslaste ettevõtmised kiriku heaks jätkusid. Herta ja Volker Plathi eestvõtmisel tegi kunstnik Erich Löhr ühe foto järgi postkaardi kirikust mille müügist saadud raha läks Heimtali kiriku taastamiseks. Raha kirikutaastamiseks kogusid ka Hilde ja Hans-Joachim Cholle. Igal aastal peetakse üks ühine jumalateenistus Heimtalist pärit sakslastega, kes on toonud endaga kaasa ka oma sõpru tutvuma siinse rahva ja loodusega. Need ühised jumalateenistused on saanud sillaks siinse rahva ja Heimtalist lahkunud sakslaste ja nende järeltulijate vahel. Pärast on alati toimunud kirikuõuel piknik ja sakslaste poolt korraldatud õnneloos, millest saadud raha on annetatud Heimtali kiriku taastamiseks. Heimtali kiriku taastamisel oli esimeseks tööks 1997.a. lagunenud kirikutorni korda tegemine. Juba 1998.aastal lasti teha OÜ Vimpergil kirikule uus katus. 1999.aastagi oli Heimtalis töörohke. Kiriku fassaadi krohvitööd tehti samuti sellel aastal. Sügisel taastati käärkamber. Seda tööd juhendas tollane Urvaste koguduse juhatuse esimees Arved Tiisler, kes valmistas ka raudukse ja aknatrellid käärkambrile. 2000 aastaks oli kirik saanud uue ilme ja nüüd jõudis järg sisetööde kätte. Selleks vajamineva puitmaterjaliga toetasid AS Toftan ja Aivar Leok. Kiriku sisekujunduse plaani tegi Karin Kumm. Tema kootud on ka laest maani ulatuvad vaibad seintel. Kaltsuvaibad erinevates värvitoonides kujutavad aastaaegu. Peeter Animägi leidis töömehed, kes paigaldasid uue lae .Nende kaasabil tegi Peeter ka torni viiva trepi ja tornipõranda. Kirikupõranda betoneeris ja lihvis OÜ Vimperg. Keerdtrepi, rõdu ja kantsli valmistas Karin Kummi elukaaslane puutöömeister Elmar Irves. Tema valmistatud on ka kiriku omapärane laelühter. 2002 aastal sai kirik endale täispuidust pingid, mis valmistati Antslas. Peeter Animägi ütles, et Heimtali Peetri kirik on valminud ühistööna – Heimtali sakslased, Urvaste kogudus (õpetaja Üllar Salumets) ja Sõmerpalu vallavalitsus (vallavanem Lenhard Ermel). 21.juulil 2002 aastal toimus kiriku pühitsemise jumalateenistus. Kirikuukse avas võtmega EELK piiskop Einar Soone ja pühitses kiriku. Piiskop pidas tähtsaks, et selle kandi inimesed said endale pühakoja. Kiriku avamise päevaks olid kohale tulnud Võru praostkonna vaimulikud, koos nendega emeriitõpetaja Volker Plath Münsterist ja Paderborni Markuse koguduse õpetaja Gunnar Grahl Saksamaalt. Kirik pühitseti HEIMTALI PEETRI KIRIKUKS (enne PEETRIMÕISA). Kiriku pühitsemisele olid tulnud peale Volker Plathi ka teised Gerhard Plathi lapsed: Hilde Chollet, Heinrich Plath, Gudrun Schumacher ja Friedrich Plath perekondadega. 2003 a. sai Heimtali kirik altari taga olevale kolmele aknale vitraažid. Vitraažikunstnik Dolores Hoffmann (sünd. 1937) valis kiriku vitraažide jaoks kolm motiivi – Püha õhtusöömaaeg, Kristus palves Ketsemani aias ja Peetruse salgamine äraandmise ööl. Sama kunstniku töö on ka roosakna vitraaz kiriku peaukse kohal. 11.juulil 2004 möödus kümme aastat esimesest jumalateenistusest Heimtali kirikus. Sel päeval olid Heimtali kiriku juurde kogunenud paljud Peetrimõisas sündinud sakslased ja lähikülade elanikud. Jumalateenistuse viisid läbi Volker Plath Saksamaalt ja Üllar Salumets. Volker Plath pühitses kiriku vitraažid. 2005 aastal sai pastoraat uue katuse, mida võib lugeda pastoraadi remondi alguseks. 2006 aastal alustati pastoraadi otsaseinte uuendamisega ja metsapargi rajamisega kiriku juurde. 9 juuli 2006 oli suve kõige kuumem päev – veel kell 19 näitas termomeeter +36 kraadi. Jumalateenistuse viis läbi Üllar Salumets, kusjuures lisaks kohalikele elanikele oli kirikus ka kaheksa sakslast, teiste hulgas Kanadas elav Dieter Arndt (1933), kes oli kaasa toonud küünlajala kolmele küünlale. Kaks aastat tagasi, kevadel 2004 oli ta väga õnnelik, kui pärast kolme päeva Viljandimaa Heimtalis viibimist sai teada, et ka Võrumaal on Heimtali – tema sünnikoht ja lapsepõlvemaa. Kuna isa tal oli olnud sepp, siis on ka tema hobiks sepistamine. Eelmisel aastal oli Dieter Arndt annetanud neli küünlahoidjat kiriku seintele. Heimtali kirikus ristiti esimene laps 2.08.1998 (Egeri Lagovits). Esimene noorte leeripüha toimus 4.08.2002, mil õnnistati 7 noort (Pilleriin Pakler, Tiina Leis, Anar Paulus, Kairi Raudsepp, Kristen Kund, Kastrin Kund, Virge Ozol). Esimene laulatus toimus 21.09.2002 (Arnold Jaanimets, Leyti Päev). Kirikul puudub oma kell: 2001.aastast alates on kirik saanud kasutada Kanepi surnuaia kella. IMG_5279Kirikukellad kutsuvad inimesi kirikusse ja palvele. Jeesus ütleb: “Tulge, sest kõik on juba valmis!” Kuigi praegu on kirikus võimalik toimetada kõiki talitusi, ei ole kirik veel täiesti valmis. On koostatud kiriku välisfassaadi korrastamise projekt, millega tuleb tegelda järgmistel aastatel. Samuti tuleb täiustada elektrisüsteemi ja paigaldada kamin. Kirik on ehitatud Jumala auks ja kiituseks ning kui tagasi vaadata möödunule, ei oleks olnud võimalik seda kõike saavutada ilma Jumala juhtimiseta. Inimesed on olnud ainult Tema töötegijad.
Kirikuvanem Peeter Animägi
53 308 369
Mustja, Sõmerpalu vald, Võrumaa
Jumalateenistus iga kuu teisel pühapäeval